Alustuseks tee end nähtavaks
Esimene samm VMI kasutusele võtmiseks on Hammeri sõnul nähtavuse tekitamine tarneahelas – kui ostjad jagavad tarnijatega lõpptarbija nõudluse infot, võimaldab see tarnijatel muutuvale nõudlusele reageerida.
Eestis on tema sõnul päris palju nähtavust esmatarbe- ja toidukaupades – ligi 500 jaekauplust edastavad regulaarselt tarnijatele müügiaruandeid, näiteks tarbijaühistud, Selver ja Statoil. Sellist müügiandmete analüüsimise võimalust kasutab ca 30 esmatarbe- ja toidukauba tarnijat.
"Oma väikese võrgu on moodustanud AS Klick ostjana ja tema viis-kuus tarnijat. VMId on Eestis aastaid praktiseeritud meditsiinis, mõningal määral ka tootmises ja elektroonikas,“ ütles Hammer.
Uued tuuled ehituskauplustes
Sel aastal on end "nähtavaks" tegema hakanud paljud tarnijad, näiteks Estover, Altia ja Salestar. Jaekaupmeestest on Hammeri sõnul liider Selver, kes on VMI ideoloogiat juba pikemat aega toetanud. "Põneva uustulnukana läbib just testprojekti Bauhof oma kolme ehituskaupade tarnijaga – Lincona Konsult, Coomor Kaubandus ja Fere. Sahinad käivad, et ka teised ehituskaubaketid on VMI vastu tõsist huvi tundnud,“ ütles Hammer.
Bauhof Groupi logistikajuhi Jaana Pertmanni sõnul on neil ettevõttes kasutuses tsentraalne varude juhtimise programm, mis tähendab, et enamik kaubast suunatakse kauplustesse tsentraalsest tellimiskeskusest. "VMI kasutamises meil veel suurt kogemust ette näidata ei ole,“ ütles Pertmann, kuid praegu süsteemi just katsetatakse, et võrrelda seda kehtiva süsteemiga. Esimesed tulemused olid Pertmanni sõnul piisavalt head, et liikuda testimisega järgmisesse etappi. Põhjapanevate järelduste tegemiseks on tema sõnul siiski veel liiga vara – asja on katsetatud vaid mõni kuu ja vaid mõnes kaupluses.
Autor: Kairi Oja, kaasautor