8 detsember 2017
Jaga lugu:

Distribuutor: Jaekettide tööjõuvoolavus on tõsine väljakutse

Foto: Raul Mee

D.T.L Consumer Products Estonia nõukogu liikme Riho Antsmäe sõnul on jaekettide tööjõuvoolavus kauplustes tõsine probleem, kuid see on ketiti ka erinev.

„Coop on positiivselt teistest erinev, seal kohtab ka kümneid aastaid samu inimesi kauplustes,“ ütles Antsmäe. Tema sõnul on jaekettide esmataseme inimeste hoolitsemises midagi viltu ning see osaliselt torpedeerib ka distribuutorite tööd. „Kui meie inimene läheb kauplusesse, siis ta leiab suhteliselt tihti eest uued inimesed ja laos konteinerite viisi käsitlemata kaupu. See on probleem ja ma ei tea, kuidas seda efektiivselt lahendada, et sellest ei tekiks jaeketi riiulil tarneauke“ rääkis Antsmäe.

Samas tunnistab ta, et nende otsus jaekettidega igakülgselt koostööd teha on ennast õigustanud. Eks kõigil on raskemaid ja kergemaid aegu, kuid tuleb teineteisele abiks olla.

Antsmäe sõnul peaks sellele küsimusele jaekettide juhtkonnad erilist tähelepanu pöörama, sest tarbijad puutuvad igapäevaselt kokku aukudega riiulis ning see mõjutab ka nende ostuotsuseid.

Antsmäe on kindel, et uue generatsiooni tööle tulemisega läheb olukord veelgi keerulisemaks.

Organisatsioonid koosnevad inimestest ja nende kvaliteedist ning see on see, millega Antsmäe sõnul peaksid kõik ettevõtted rohkem tegelema.

Ta toob eraldi kaubanduspinna kujunduse osas välja Rimit, seda just kauba eriväljapaneku osas. „Tundub, et nad ei tee äri ainult selle nimel, et raha kokku ajada, vaid nad osaliselt ka naudivad seda, mida teevad. Mulle tundub, et seal on poe tasandil inimesed, kes neid teemade saari ise loovad ja teevad ning see on äge.“

Koostöö kõrge kvaliteedi osas toob Antsmäe esile Selverit, kes on avatud huvitavatele ideedele ja neil on võimalus olnud neid koos realiseerida. „Nad arenevad oma lojaalsete tarbijatega koos ja samas tempos tundub olevat täna nende edu võti“.

Teatud konsolideerumine võib toimuda

Antsmäe arvab, et jaekettide vahel mingi konsolideerumine võib toimuda, aga seda siis kui selleks on olemas adekvaatne vajadus.. „Aga miks kohalikud ketid Eestist välja ei lähe? Kui nad jäävad ainult Eestisse siis minu arust  võivad nad marginaliseeruda. Riik võiks Eesti kettide väljapoole minemist võib olla kuidagi aidata, nagu ta teeb seda tootmismahukate ettevõtetega.“

Kuid Antsmäe küsib, et kas Eesti jaekaupmees saab välisturul hakkama? Tema hinnangul, kui me ei suuda ennast jaekaupmeestena eksportida, siis see on probleem. „Kas jaekett, mille peakontor on Vilniuses, Riias või Helsingis mõjutab nende Eesti kaupluste sortimenti? Hetkel sellist jaeketti ei ole millel on kontor Tallinnas ja kauplused Lätis, Leedus või Soomes. Meiesugustele kuluks ära üks Eesti jaekett millel oleks natukene rahvusvahelisemat ambitsiooni.“

„Endise logistikuna ütlen, et jaekettide jaotuskeskused on mõistlikud, aga kui ei suudeta palgata sinna esmatasandi inimesi tekib süsteemis tõrkeid üle kriitilise piiri,“ ütles Antsmäe. Selliste kettide puhul mis suudavad oma sisemist tarneahelat korras hoida on tema sõnul tsentraalne jaotuskeskus põhjendatud, kuid teiste puhul kus on pidevalt probleemid, siis sinna võiks otse tarnida kuna teenuse kvaliteet oleks kõrgem ja tihti ka kogukulu väiksem.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee