Jaekettide ostudirektorid: andmete kogumisel on jätkuvalt palju käsitööd

„Andmevahetuse vahetamise teemal on toimunud ümarlaudu, infovahetusi, mõtterünnakuid enam kui 10 aastat. Kahjuks ei ole meie jaoks jaeketina suurt läbimurret toimunud, täna saame andmeid kolmelt erinevalt platvormilt ning ükshaaval eraldi partneritelt, kes pole platvormiga liitunud,“ rääkis Rimi Eesti Food ostudirektor Maris Rannus. Tema sõnul avalduks nende kasu siis, kui andmed saabuksid kvaliteetselt, neile sobivas formaadis ilma lisaresurssi panustamata – täna peavad nad seda endiselt suuremal ja väiksemal määral – olenevalt partneri võimekusest, tegema. Täna näevad nad seda, et tootjatelt võiks tulla korrektsem info sh toote foto.

Täna ei näe Rimi vajadust antud teenusesse investeerida, kuna enamus kasutegurist on tootja poolel, kus saaks erinevate jaekettide eri vorme ühtlustada. „Kuna meie vormid Rimis on Balikumi üleselt standardiseeritud võttes arvesse 3 riigi erisusi lisab see teatud keerukust, mida kodumaistel kettidel ei ole,“ ütles Rannus. Samas oli ta avatud meelega ning ütles, et ühtne süsteem võiks olla, kuid see peab ühtima nende andmebaasidega, et ei tekiks lisatööd.

Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist näeb, et tootjate ja jaekettide vahelist andmete infovahetust peaks kindlasti parandama, kuna siin on liiga palju käsitööd.

„Ideaalses maailmas oleks tore, kui jaekettide ja tarnijate vahel on üle Eesti ühtne infovahetuse vorm, aga seoses sellega, et kõikidel jaekettidel ja hankijatel on ikkagi erinevad süsteemid, nõuded jne, siis ma ei näe, et selline asi oleks hetkel võimalik,“ ütles Juhandi. Ta lisas, et arvestades juba sellega, et erinevate kettide üldine andmehaldus võib olla teises riigis. Samuti võib Juhandi sõnul asuda hankija ka teiselpool maailma.

Stockmannis hetkel töötavad süsteemid on üles ehitatud erinevate platvormide peale, millest tulenevalt võivad nõuded olla erinevad ja sama on ka hankijatel, kes mis infot saab oma süsteemist kätte.

Sama meelt on ka Rist, kelle sõnul võiks olla ühtne süsteem, kuid standardite kehtestamine on keeruline. „Info vastuvõtt ketis on erinev.“

Riisalu sõnul on automatiseeritud lahendused olemas ja turul neid lahendusi ka täna pakutakse. „Näen, et Excelid ei kao lähiajal veel kusagile, kuna 100-protsendiline automatiseeritud andmevahetus ei saa veel tänastest tingimustes toimuda.“ Selveri ostudirektor on kindel, et igal juhul jääks läbi teenusepakkuja tekkiva ja automaatse andmevahetuse puhul mingi osa tarnijatest sellest välja juba ainuüksi teenuse hinna tõttu.

Schapeli sõnul peaks jaeketi ja tarnijate vahel olema ühtne infovahetuse vorm. „Mõlemad – nii andmevahetuse standard kui ka platvormid on juba ka olemas, kõik suurimad kaubandussektori IT-partnerid pakuvad seda,“ ütles ta. Nemad Maximas püüavad automatiseerimise ja lihtsustamise nimel igapäevaselt tööd teha. „Sellele vaatamata jääb kõigi eelpool nimetatud lahenduste kõrvale aga ka Excel alati andmete vahendajana kasutusele.

Tuleviku automatiseeritud lahendustena näeb Niitaru tootjate/hankijate ülest andmebaasi, mis on integreeritud jaeketi tarkvaraga.

„Kuna erinevaid süsteeme on nii palju kasutuses, siis on väga keeruline leida automatiseeritud lahendust, mis sobiks paljudele. Kuid siin tuleb kindlasti appi erinevad start-upid ja uued platvormid,“ ütles Juhandi. Tema sõnul on turul palju erinevaid tehnilisi lahendusi. Hetkel teeb Stockmann koostööd Lexi Marketiga, kuid tarnijate osakaal, kes nendega on liitunud, on veel üsna väike, siis saab see ka vähe kasutust ning ei loo nende jaoks hetkel mugavat tervikut.

Rannuse sõnul tuleb Excelit edasi kasutada, kuni paremat lahendust pole. „Excel on praegu parim andmevahetuse viise.“ Ka Coopi ostudirektor usub, et Excelid jäävad vähemalt paariks järgnevaks aastaks kasutusse. Juhandi sõnul on Exceliga info- ja andmevahetus kõigile ühiselt mõistetav ja arusaadav.