Omatooted pärsivad valikut

Ta ei näe omatoodete suures osakaalus pikaajalist kasu sortimendile. “Muidu liigume seda rada, nagu on Taanis, kus mõnes kaubandusketis on näiteks helesinine ja heleroosa jogurt – üks on põldmarja, teine vaarika maitsega,” selgitas ta.

Viimaste uuringute järgi hindavat eestlased laia valikut. “Kuigi sellega seoses peame aru andma, et seetõttu on meil toiduained võib-olla veidi kallimad.”

Potisepp selgitas, et tootja teeb sageli mitu aastat arendustööd ja toob turule toote, mis ka tarbijatele väga hästi müüb. “Siis kuulutab jaekaubandusettevõte välja hanke, et soovitakse täpselt samasugust toodet, aga poole väiksema hinnaga, kuid välja tuuakse argumendid, et see on suunatud tarbijale. Miks peaks eelistama tundmatu tootja tundmatut kaubamärki? Tootearendusele on see väga negatiivne.”

Ruumi jagub mõlemale

Prisma Peremarketi kaubandusdirektori Jorma Rautaneni sõnul on nende kauplustes umbes 800 erinevat toodet Rainbow’ kaubamärgi all.

“Meie soov on omatoodetega laiendada tarbijate valikuid, mitte omatooteid tarbijatele iga hinna eest peale suruda. Seega on omatoodete osakaal vaid 4–5% käibest,” ütles Rautanen, kelle sõnul ei soovi nad kohalikele tootjatele konkurendid olla. “Mõlemad mahuvad meie riiulitele ära ja lõpliku valiku saab ja peab tegema tarbija, mitte kaupmees ega tootja.”

Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on Selveri sortimendis omatooteid alla 1 protsendi, millest enim ostetakse piima ja piimatooteid, mune, võid, mahla ja teisi jooke. Eelistatakse kodumaiseid tootjaid, kuid iga kauba puhul sellist võimalust pole. “Tuunikala meil ei püüta ja eksootilisi vilju ei kasvatata,” tõdes ta.

Vilu sõnul on see tootjatele võimalus kasvatada tootmismahtu ning tootmisvõimsust maksimaalselt ära kasutada. Lisaks sellele on omatooted kliendile hea võimalus osta tooteid analoogkaupadest odavamalt, sest bränditoodete hinnast moodustab märkimisväärse osa turundus, mida jaeketi omatoodetele ei tehta.