Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul pärsib omatoodete müük toiduainetootjate tootearendust ning pikemas perspektiivis ka kauba sortimenti, kuid eksporditurul on see tema hinnangul Eesti tootjatele hea võimalus.
Enim müüakse oma kaubamärgi alt piimatooteid, kõige väiksem on see osakaal liha- ja pagaritoodetes.
Eesti ketipoodides pakutavatest toiduainetest müüakse umbes 9% nii-öelda private label’i ehk oma kaubamärgi alt. Kuigi Euroopas on omatoodete osakaal suurem, võiks see Eestis veel väiksemgi olla, hindas Potisepp.
Samuti võiks suurem olla Eesti toodete osakaal kauplustes. “Meie uuringu järgi toovad tarbijad välja seda, et omatooted ei tekita usaldust, sest keegi ei tea, kus see toodetud on. Toiduainetel on seos päritolumaaga oluline. Rõhutakse hinna peale, aga tihtipeale on hind ja kvaliteet toiduainetel ikkagi väga selgelt seotud,” ütles Potisepp.
Ta ei näe omatoodete suures osakaalus pikaajalist kasu sortimendile. “Muidu liigume seda rada, nagu on Taanis, kus mõnes kaubandusketis on näiteks helesinine ja heleroosa jogurt – üks on põldmarja, teine vaarika maitsega,” selgitas ta.
Viimaste uuringute järgi hindavat eestlased laia valikut. “Kuigi sellega seoses peame aru andma, et seetõttu on meil toiduained võib-olla veidi kallimad.”
Potisepp selgitas, et tootja teeb sageli mitu aastat arendustööd ja toob turule toote, mis ka tarbijatele väga hästi müüb. “Siis kuulutab jaekaubandusettevõte välja hanke, et soovitakse täpselt samasugust toodet, aga poole väiksema hinnaga, kuid välja tuuakse argumendid, et see on suunatud tarbijale. Miks peaks eelistama tundmatu tootja tundmatut kaubamärki? Tootearendusele on see väga negatiivne.”
Ruumi jagub mõlemale
Prisma Peremarketi kaubandusdirektori Jorma Rautaneni sõnul on nende kauplustes umbes 800 erinevat toodet Rainbow’ kaubamärgi all.
“Meie soov on omatoodetega laiendada tarbijate valikuid, mitte omatooteid tarbijatele iga hinna eest peale suruda. Seega on omatoodete osakaal vaid 4–5% käibest,” ütles Rautanen, kelle sõnul ei soovi nad kohalikele tootjatele konkurendid olla. “Mõlemad mahuvad meie riiulitele ära ja lõpliku valiku saab ja peab tegema tarbija, mitte kaupmees ega tootja.”
Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on Selveri sortimendis omatooteid alla 1 protsendi, millest enim ostetakse piima ja piimatooteid, mune, võid, mahla ja teisi jooke. Eelistatakse kodumaiseid tootjaid, kuid iga kauba puhul sellist võimalust pole. “Tuunikala meil ei püüta ja eksootilisi vilju ei kasvatata,” tõdes ta.
Vilu sõnul on see tootjatele võimalus kasvatada tootmismahtu ning tootmisvõimsust maksimaalselt ära kasutada. Lisaks sellele on omatooted kliendile hea võimalus osta tooteid analoogkaupadest odavamalt, sest bränditoodete hinnast moodustab märkimisväärse osa turundus, mida jaeketi omatoodetele ei tehta.
Potisepp oli nõus, et suurte mahtude puhul saavad ettevõtted oma üldkuludele katet. Ta leidis, et eksporditurgudel on see tootjatele hea võimalus, sest Eesti ettevõtjatel puudub sageli võimalus oma kaubamärki turunduskuludega üles töötada ning see oleks üks võimalus minna välisturgudele.
“Euroopa Toiduliidus on private label’i probleem Euroopa Liidu tasandil tõstatatud. Ühel koosolekul tutvustati uuringut, kus toodi välja private label’i positiivsed ja negatiivsed aspektid, mida see annab ettevõtjale, kaubandusketile ja tarbijale. Fakt on, et ettevõttele ei anna see peale üldkulude katte suurt midagi.”
Tarbijana ei näe Potisepp omatoodetel väga suurt liikumisruumi, sest eestlased eelistavad oma usaldusväärseid tootjaid. Ta avaldas lootust, et kaubandusketid pakuvad alternatiivina rohkem konkreetseid kaubamärke.
Tule kuula
10. septembril toimuval
Kaubanduse klubis Prisma Peremarketi kaubandusdirektori Jorma Rautaneni ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegevjuhi Sirje Potisepa ettekannet. Lisaks ütleb klubis sõna sekka tootja poole pealt Salvesti turundusdirektor Ain Nõlvak. Kaubanduse klubi suur pealkiri on
"Kelle huve teenib private label?" Klubis osalemine maksab 69 eurot (km-ga 82,80). Vaata täpset kava
SIIT ning klubisse saab registreeruda
SIIN.Seotud lood
AS Tere juhataja asetäitja Ülo Kivine rääkis, et miks nad ei valmista allhanke korras Private Label tooteid Eesti turule.
Rimi hinnangul kasvab omamärgitoodete osakaal ostukorvis viie aasta jooksul 20 protsendini.
Prisma Peremarketi kaubandusdirektori Jorma Rautaneni sõnul võiks olla Prismas Eesti tootjate private labeli osakaal suurem, sest hetkel on see suhteliselt väike.
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.