Autor: Maarit Eerme • 27. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maxima soovib avada ekspresskauplusi

Maxima tegevjuht Vygintas Šapokas
Foto: Raul Mee
Maxima soovib avada kuni kümme 200 ruutmeetri suurust ekspresskauplust, mis asuvad elurajoonides. Lisaks plaanitakse kauplustes testida elektroonilisi hinnasilte ning suurendada iseteeninduskassade hulka.

 „2017. aastal kasvas meie käive 4,4% võrreldes aasta varasemaga,“ ütles Maxima tegevjuht Vygintas Šapokas. Ta lisas, et nende turuosa püsis samal tasemel ning üle kahe aasta jõuti taas kasumisse. Maxima Eesti 2017. aasta käive oli 465,3 millionit eurot. 

Maxima Eesti töötajate palgad kasvasid möödunud aastal 10% ning käesoleval aastal on plaanis palku tõsta umbes 7-8%. Šapokas rääkis, et käesoleval aastal ei tunneta nad tööjõuprobleemi nii tugevalt, kui see oli eelmisel aastal.

„Meil käib Ida-Virumaalt Tallinnasse tööle umbes 120 inimest. Me koolitame neid ning soovime, et nad räägiksid eesti keelt,“ sõnas ta keeleprobleemide kohta kauplustes. Šapokas lisas, et ka teised ketid toovad töötajaid Ida-Virumaalt ning neil on samuti samasugused mured.

Maxima on võtnud eesmärgi, et 2018. aastal ületab nende ettevõte käive 500 miljoni euro piiri. See tähendab seda, et ettevõte peab kasvatama käivet 7,8%. „Käibekasvuks tuleb investeerida ka olemasolevatesse kauplustesse. Kuid aasta lõpuks on plaanis avada kaks kauplust – üks Sillamäel ja teine Tartus.“

„Meie e-poel läheb väga hästi. Täna on selle käive juba ühe tugeva X kaupluse tasemel. Oleme rahul,“ ütles Šapokas. Ta lisas, et teenuse kvaliteeti tõsta avavad nad ka teise komplekteerimispunkti. „Me esimene eesmärk on olla tugev tegija Harjumaal ning mitte kiiresti laieneda Tartusse, Pärnusse või Narva.“  Eelmisel aastal tegi e-Maximast sisseostu 30 tuhat perekonda.

Investeeringud kauplustesse

Šapokase sõnul tahavad nad saada olemasolevatelt kauplustelt maksimaalset tulu, mitte investeerida pidevalt uute kaupluste arendamisesse. „Käesoleval aastal investeerime 8 miljonit eurot, millest üks osa läheb kindlasti vanade kaupluste renoveerimisse, mingi osa iseteeninduskassade laiendusse.“

Tegevjuhi sõnul saavad nad maksta teenindajatele rohkem palka siis, kui nende protsessid on efektiivsed. Seetõttu investeerivad nad ka järjest rohkem tehnoloogiasse. „Käesoleval aastal saab 13 kauplust endale iseteeninduskassad ning osades kauplustes laiendame iseteeninduskassade hulka. Näiteks 8 iseteeninduskassa asemel hakkab seal olema 13 iseteeninduskassat,“ sõnas ta. Lisades, et täna kastutab 1/3 Maxima klientidest antud teenust. Lätis ja Leedus jääb iseteeninduskassade kasutajate hulk 20% juurde.

Uudse lahendusena soovib Maxima avada 10 ekspresskauplust, mis on umbes 200 ruutmeetrit suured. „Proovime seda lahendust, kuna näeme, et see võib edukas olla.“

Šapokas lisas ka seda, et nad ei plaani ühtegi kauplust sulgeda, sest praegused poed on kõik edukad.

Uued tehnoloogilised lahendused

UVS Grupiga koostöös testib Maxima kauplustes ka elektroonilisi hinnasilte, mille eesmärk on muuta tööprotsesse kiiremaks. „Esimesena paigaldame elektroonilised hinnasildid sinna, kus hinnad kõige tihedamini vahetuvad ehk siis puu- ja juurviljad ning ka piimatooted,“ selgitas Šapokas.

Tehnoloogilistest lahendustest arendab Maxima ka telefoni ÄPP, mille kaudu saavad kliendi toidupoe nimekirju koostada, poes kaupa skaneerida ning hiljem ka siis maksta. „Me hetkel testime seda lahendust kogu Baltikumis ning loodame, et saame sellega avalikult välja tulla juba aasta lõpus.“

Hinnad surve all

Šapokase sõnul on neil väga oluline saada häid sisseostuhindasid. Aastaga on kaupade hinnad kasvanud 7,5%, kuid Maxima suutis hinnatõusu hoida 6% juures. „On näha, et turg kahaneb, seda just koguste osas. Inimesed ostavad vähem tooteid.“

Maxima eesmärk on see, et iga toode, mis kaupluses on, oleks tarbija lemmik. „Oleme hakanud kauplustes müüma, just suuremates XX ja XXX kauplustes, väiketootjate toodangut. Samuti näeme, et tarbijad soovivad kõrgema kvaliteediga tooteid.“

„Hankijatega peab olema sõber. Kui tahame, et koostöö  oleks edukas, siis tuleb leida lahendus, mis sobib mõlemale osapoolele,“ rääkis Šapokas. Ta lisas, et peaks olema võit-võit kokkulepped.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757