Tarbimislaenu võtavad ka jõukamad eestimaalased

Kui varem iseloomustasid meie jaekaubandust suured ja kõigile suunatud sooduskampaaniad, siis viimastel aastatel näeme üha sagedamini sõnapaari „personaalsed pakkumised“. Nii Rimi kui mitmed teised poeketid pakuvad tänaseks sadu tuhandeid isikupärastatud allahindlusi, mis põhinevad kliendi ostuajalool. Kus lõpeb aga tarbija võit ja kust algab nutikas turundusnõks?

Credit24 tellitud värske Baltikumi-ülene uuring näitab, et Eesti inimesed teevad osteldes järjest teadlikumaid valikuid – mitte ainult kauba või teenuse hinna, aga ka oma väärtushinnangute põhjal. Eesti tarbijate jaoks on brändi usaldusväärsus, läbipaistvus ja järjepidevus olulisemad kui kunagi varem.

1. juulist tõuseb Eestis käibemaks 22 protsendilt 24 protsendini. Arvutuse järgi tähendab see hindade umbes 1,64-protsendilist kasvu. Praktikas võib aga hinnatõus kohati olla sellest suurem, sest paljud hinnad püütakse poodides hoida atraktiivsed, mis tähendab, et neid peaks ümardama ja eelistatult lõppema 9-ga.

Sularahale on selga pööramas nii noored kui ka vanemad Eesti tarbijad. Sularaha eelistab maksemeetodina alla viiendiku Eesti elanikest, samal ajal kui Lätis ja Leedus on see endiselt kõige populaarsem viis ostude eest maksta – vastavalt ligi kolmandiku ja veerandi tarbijate seas, selgus juhtiva finantstehnoloogiaplatvormi Adyeni 2025. aasta kaubandusuuringust.

Üle kolmekümne aasta turul olnud, 1992. aastal asutatud Baltikumi suurim hulgi- turustus- ja logistikaettevõte Sanitex lõi käed Toidupangaga ja kutsub sama tegema ka teisi ettevõtteid. Poole aastaga on nad abistanud majanduslikult keerulisel ajal abivajajaid pea 10 000 kilogrammi toidu- ja esmatarbekaupadega.